Ma ei pööranud tükk aega unele, selle pikkusele, kvaliteedile ega rütmile eriti tähelepanu. Magasin siis, kui aega oli; tegin tööd või pidutsesin unetundide arvelt.

Kui meil sündis esimene poeg, sain aga teravalt aru, kui rängalt võib unepuudus mõjuda. Aga… Selle asemel et muuta uneharjumusi, kompenseerisin unevaegust näiteks kohviga, rasvase hommikusöögiga, pideva näksimisega, lühikeste päevauinakutega, sotsmeedia skrollimisega… Siis aga kasvas kõik üle pea ja ma tegin otsuse, et õpin magama. See võttis kolm-neli kuud aega, et esmalt aru saada, kui palju unetunde mul vaja on, millal ma pean magama minema ja millistes tingimustes kõige paremini uinun.

Nüüd on sellest möödas neli aastat. Olen reegliks teinud, et magan iga öö kaheksa tundi (jah, kas siis, kui saan näiteks kontserdi tõttu hilja magama). Tänu korrapärasele ja piisavale unele on mu tähelepanuvõime palju parem ja stressi- ning ärevustase tunduvalt madalam. Lisaks teen palju paremaid valikuid (nt toitumise osas), veedan vähem aega ekraanides ja motivatsioon tegutseda nii tööasjade kui iseendaga on väga kõrge. 

Miks on üldse vaja magada?

Uni on kõige alus. Meie keha vajab und, et üldse toimida. Kahjuks on praegu väga paljudel uneprobleemid. Kui oleks üks tablett, mis hoiaks tervist, aitaks vananemise vastu, puhastaks aju mürkainetest, parandaks immuunsüsteemi, aitaks kaalu alandada/hoida, vähendaks stressi, tõstaks keskendumisvõimet ja reageerimiskiirust ning aitaks emotsioone kontrollida, siis me kõik võtaks seda! Aga see tablett on olemas – UNI!

Kui palju me peaksime magama?

Täiskasvanud inimene vajab seitse–üheksa tundi und.

Millal on parim aeg uinumiseks?

See sõltub sinu kronotüübist.

Mis asi on kronotüüp?

Vastuse annab Wikipedia: „Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Selle järgi, millal süüakse, magatakse, töötatakse või vaba aega sisustatakse, jaotatakse inimesed skaalal varajasest hiliseni eri kronotüüpideks. Levinumad (~60%) on keskmise kronotüübiga inimesed, kelle päevakava jääb hommikul kaheksa ja õhtul kaheteistkümne vahele. Suuruselt järgmine grupp on hilised kronotüübid ja kõige vähem on varajasi kronotüüpe.“

Oluline on aru saada, et kronotüüpi ei saa muuta nagu ka pikkust või silmavärvi. Jah, mingil eluperioodil vajame rohkem und (imikuna, teismelisena) ja mingil vähem (vanemas eas), aga suurema osa elust on see täpselt sama. Kui läheme magama vastavalt oma kronotüübile, siis puhkame palju paremini välja, uni on kvaliteetsem ja uneprobleeme tuleb palju vähem ette.  Soovitan selle kohta täpsemalt lugeda SIIT. Kui tahad teada, milline on sinu kronotüüp, siis saad siin testi teha.

Kuidas teha nii, et uni oleks parem?

Tegureid on rohkem, aga toon siin välja viis põhilist:

VALGUS

Valgus reguleerib melatoniini ehk unehormooni ja ärksushormoonide toimimist. Kui sa ei saa piisavalt looduslikku valgust, siis tuleks kasutada valguslampi. Meil on pimedat aega päris palju, nii et mina kasutan igal hommikul seda valguslampi.

MAGAMISTUBA

Magamistuba peaks olema täiesti pime ja mitte liiga soe. Mul on juba mitu aastat seal pimendavad kardinad.

TOIT

See, mida ja millal sa sööd õhtul, mõjutab tohutult seda, kuidas sa uinud ja kui sügavalt magad. Kolm-neli tundi enne und peaks olema viimane söögikord. Nii saab keha päriselt unest kasu, selle asemel et tegeleda toidu seedimisega.

TRENN

Trenn on hea nii füüsilisele ja vaimsele tervisele. Tänu trennile on uni sügavam.

UNERITUAAL

Kui vaatad viimase hetkeni näiteks telefoniekraani või lahendad tööasju, siis ei saa melatoniin su kehas toimetada ja sa krutid ise oma närvisüsteemi üles. Pane paika une-eelne rituaal, mis aitab sul ennast maha laadida. Vähemalt tund enne uinumist võiks olla ekraanivaba ja valgus mahedam. Tee midagi, mis sind rahustab: loe, lama ogamatil, tee joogat/venitusi/hingamisharjutusi, jaluta, kuula leebet muusikat, mediteeri, joo teed, mine vanni või võta soe dušš, kreemita ennast, kaisuta lapsega, vestle elukaaslasega, õhuta tuba, korista kodu, pane kirja, mille eest tänulik oled, jms.

Lõpetuseks kaks olulist fakti:

1. Ajule mõjub väga halvasti, kui hommikul muudkui äratuskella edasi lükata, nii et aju ärkab ja uinub kogu aeg väikeste ajavahemike järel. 
2. Juba 15 minutit vähem und, kui meie keha vajab, mõjutab järgmise päeva enesetunnet ja keskendumisvõimet.

Kui une teema huvitab sind rohkem, siis loe Kene Verniku „Hea une teejuhti“ ja Matthew Walkeri raamatut „Miks me magame?“. Kui maadled tõsisemate uneprobleemidega ja see on kestnud juba pikalt, siis palun otsi abi! Sinu keha vajab und!

Mulle väga meeldib see mõte, et kui tahad teada, kuidas teisel inimesel päriselt läheb, siis küsi „Kuidas sa magad?“.