Olen selle kokkuvõttega lootusetult hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Märtsi kahe esimese nädalaga leidsin väga mõnusa rütmi ja stabiilsuse kõikides harjumustes, ja siis läksin kaheks nädalaks reisile. Just reis või muu keskkonnavahetus paneb tavaliselt heade harjumuste järgimisele põntsu, aga ma võtsin asja teadlikult ja suutsin enamikust neist ikka kinni hoida: jooksin Korea tänavatel, läksin enda jaoks sobilikul ajal magama ja jätkasin hommikuste harjumustega.

Ehk mõtled, et miks ennast reisil piinata nende harjumustega? Aga tead, minu mõtteviis on viimastel aastatel muutunud selles osas. Nimelt on reis suurepärane võimalus võtta aega iseendale ja oma harjumustele (eriti siis, kui lapsi pole kaasas). Pealegi naudin reisi rohkem, kui hoian sealgi kinni harjumustest, mis annavad mulle energiat. Muidugi tuleb enda jaoks selgeks teha, mis on reisi eesmärk! Kui eesmärk ongi ennast 100% kõigest välja lülitada, tavarutiinist lahti lasta ja lihtsalt spontaanselt kulgeda, siis see on ka täiesti okei. Oluline on leida see tee, mis sulle sobib. Minulgi oli asju, mida võtsin palju lõdvemalt, näiteks jõin kohvi, tarbisin suhkrut, lugesin üle pika aja uudiseid ning ostsin liiga palju asju.

Kuulsin märtsis Huberman Labi podcastis’t lahedat mõtet: kui me libastume oma harjumuste teel, siis käivitub sageli selline mõtteviis, et „läksid pulgad, mingu trumm ka“ ehk „kõik või mitte midagi“. Näiteks kui oled endale lubanud, et teed nädal aega järjepidevalt trenni ja sööd tervislikult, aga lööd kohe käega, kui ühel päeval lipsab sisse paar koogiviilu. Tunnistan, et mõtlesin ise ka tihti nii. Aga seal postcast’is toodi hea võrdlus: su autol läheb üks rehv katki, ja siis sa lähed ja teed ülejäänud kolm ka katki! Miks? Ühe rehvi saab ju lihtsalt ära vahetada ehk siis harjumuste kontekstis homme jälle jätkata. Aga kui lööd veel teised rehvid ka katki, siis nelja rehvi vahetamine võtab palju rohkem aega. See pani mind neid olukordi veidi teistmoodi vaatama.

Märtsis katsetasin ka veresuhkrumõõtjat, mille paigaldasin oma käele. See oli väga põnev: kui muidu on juttu mingist müstilisest veresuhkrust, siis nüüd nägin reaalselt toidu mõju oma kehale. Rääkisime sellest pikemalt toitumisnõustaja Elis-Nikola Vendlaga SIIN.

Siin on märts numbrites. Polnud just kõige parem, aga jäin rahule.

Järgisin 100% järgmisi harjumusi:

• alkoholivaba,
• nikotiinivaba,
• vitamiinide võtmine,
• trenni tegemine. 

Järgisin 90–99% päevadest järgmisi harjumusi:

• kaheksa tundi und,
• suu loputamine õliga,
• jooga,
• märkmiku täitmine,
• lugemine,
• vee joomine.

Järgisin 80–89% päevadest järgmisi harjumusi:

• valguslambi kasutamine,
• vaimne praktika (katsetasin erinevaid hingamisharjutusi),
• õhtune unerituaal,
• uudistevaba. 

Järgisin 70–79% päevadest järgmist harjumust:

• vahelduvpaast.

Järgisin 60–69% päevadest järgmisi harjumusi:

• tervislik toit ja kogus,
• täie tähelepanuga töötamine, pauside tegemine.

Järgisin 50–59% päevadest järgmisi harjumusi:

• kofeiinivaba,
• ekraanivaba aeg,
• vähem ostmist (ostsin Lõuna-Koreas riideid, näohooldusvahendeid jms kindlasti liiga palju, aga kui nüüd ülejäänud aasta ei osta asju, siis on jälle hästi).

Järgisin 40-49% päevadest järgmist harjumust:

• e-kirjad, Messenger, Instagram jms ainult kolm korda päevas.

Järgisin 30-39% päevadest järgmist harjumust:

• suhkruvaba.

Ühes harjumuses sain ka pika miinuse – ma ei teinud märtsis loome- ja õppimispäevi iga nädal. Põhjus lihtne: kaks nädalat enne reisi oli nii palju asju teha ja reisil võtsin sellest teadliku pausi.