Saadan välja uudiskirja, kui tahan teiega jagada mõnda head mõtet, avastust või soovitust.
Mulle on mitmest raamatust meelde jäänud mõte, et tänapäeva uus suitsetamine on istumine. Teisisõnu, väga paljud terviseprobleemid (nii vaimsed kui ka füüsilised) saavad alguse sellest, et me liigume liiga vähe. Liikumine on ka otseselt seotud unekvaliteediga, mis tähendab, et uni – kõige alustala – on samuti siis kehvem.
Meie keha on loodud liikuma! Tundub uskumatu, et tänapäeval, mil uuringud on tõestanud liikumise olulisust ning lisaks on nii palju võimalusi, trenne, terviseradu jne, on ikka vähene liikumine nii suureks probleemiks.
Teisest küljest aga mõistan seda, sest ahvatlusi on samuti palju. Inimese aju tahab ikka energiat kokku hoida ja saada võimalikult vähese vaevaga uut dopamiinilaksu või mõnu/naudingut. Trenn ja liikumine pakub muidugi seda kõike, aga alles siis, kui oled selle ära teinud. Näiteks nutiseadme või muu ekraani taga passimine ja suhkrurikas toit annab selle laksu kohe, ent see mõjub jällegi tervisele halvasti. Seega peame ise oma käitumist suunama, kui tahame ennast pikas perspektiivis hästi tunda nii vaimselt kui ka füüsiliselt.
Minu teekond aktiivse elustiilini ja trennini on olnud väga konarlik, sest veel neli aastat tagasi võrdus trenni tegemine minu jaoks kaalulangusega. Teismelise eas ma sellele ei mõelnud – siis ajendas mind sporti tegema hoopis võistlusjanu (käisin kooli eest jooksuvõistlustel ja mängisin jalgpalli). Keskkoolis aga asusin ennast trenniga piitsutama, sest tahtsin saavutada teatud kaalunumbrit. Kui tulemus oli käes, lõpetasin trenni tegemise… kuni järgmise korrani.
Mingil hetkel tabas mind läbipõlemine, misjärel hakkasin vaikselt oma mõtteviisi muutma. Sain aru, kui palju liikumine mõjutab minu muid tegemisi ja eluvaldkondi: vaimset tervist, energiataset, und, toitumist jne. Nii olengi nüüd väga teadlikult lähtunud mõtteviisist, et liikumine on luksus! See, et ma saan trenni teha, ennast liigutada, oma käsi ja jalgu kasutada ning ise oma keha hormonaalselt tasakaalus hoida, on ju puhas luksus. Loomulikult kaasneb sellega meeldiv kasutegur, et keha on toonuses ja riided istuvad paremini, aga see pole enam minu jaoks prioriteet.
Sellel aastal võin ennast kiita, sest aasta alguses seatud eesmärk, et teen järjepidevalt neli korda nädalas trenni, on õnnestunud! Ainult üks nädal on haiguse tõttu vahele jäänud. Hetkel näeb minu kava välja nii, et jooksen kaks korda nädalas ja teen HIITi või jõutreeningut ka kaks korda nädalas. Talvel suusatasin või sõitsin lumelauaga. Kevad on toonud minu ellu tagasi ratta ja uue asjana longboard’i – neid kahte harrastan koos vanema pojaga, kes õppis alles hiljuti rattaga sõitma, nii et me oleme samas tempogrupis!
Kui palju üldse peaks liikuma?
Üks samm on parem kui mitte midagi. 20 minutit õues kõndimist on parem, kui diivanil lebotada ja skrollida. Kaks korda nädalas trenni teha on parem, kui üldse mitte liigutada. WHO soovituse järgi peaksime aga tegema mõõduka tempoga trenni 150 minutit nädalas. Sinna alla läheb näiteks sörkimine, kepikõnd, kergem grupitreening vms. Muidugi võib selle kombineerida ka jõutrenniga. Kui sa nüüd mõtled, et ooo, mul on väga hästi, ma kõnnin iga päev 10 000 sammu, siis paraku ei anna pelgalt sammude tegemine seda koormust. Muidugi on see parem, kui teleka taga istuda, aga meie kehal on vaja, et pulss tõuseks ja ta saaks koormust. Soovitan väga kuulata podcast’i Kolme Peaga Biitseps, kus sellest lähemalt räägitakse. Kui aga tahad trenniga pikendada oma eluiga, siis on teaduslikult tõestatud, et just HIIT-treening aitab sellele kaasa (allikas: Nicklas Brendborg „Meduusid vananevad tagurpidi“).
Millist sporti peaks tegema?
See on sinu valik! Kõige olulisem on see, et sa hakkad liikuma, olgu selleks siis jooksmine, tantsimine, ratsutamine, jalgrattaga sõitmine, kepikõnd, ujumine vms. Muidugi oleks kehale hea, kui ta saab nii aeroobset liikumist kui ka jõutrenni (mis on seda olulisem, mida vanemaks me saame). AGA kui sa pole varem väga liikunud, siis alusta väikeste sammudega, näiteks 20 kõnniminutist päevas.
Mul on väga hea meel, et olen oma suhtumiselt jõudnud sinnani, et ei võta liikumist ja spordi tegemist kohustusena, vaid võimalusena elada tervena ja hoida ennast ka vaimses plaanis, sest keerulisi aegu tuleb ikka ju ette, meil kõigil.
Kui eelnev jutt ei veenud sind liigutama, siis siin on veel lühidalt 10 põhjust. Füüsiline aktiivsus:
