Kirjutasin mõnda aega tagasi, et võtsin aasta alguses ette eksperimendi: järgida terve aasta vältel 23 harjumust. Miks? Selleks et teada saada, kuidas ma ennast siis vaimselt ja füüsiliselt tunnen ja mida kogen, kui pühendun päriselt oma energiale. 

Kuidas esimene kuu möödus?

Arvasin, et suurim muutus toimub füüsilises tervises, aga tegelikult juhtus see hoopis vaimse tervisega! Märkasin juba kolmandal nädalal, et olen palju rahulikum, saan stressiolukordadega paremini hakkama ja ei torma ühest kohast teise. Lisaks suudan paremini fookust hoida ja saan tööasjadega efektiivsemalt hakkama. Ärevust pole olnud kordagi ja suhted teiste inimestega on tunduvalt paremad. Tunnen rohkem rõõmu väikestest asjadest: mõnusad hommikud lastega, raamatu lugemine, puhkehetked, trenn jne. Lisaks see suurepärane tunne, et aju ei jookse kokku. Varasemalt tekkis mul seda tihti: päeva jooksul on nii palju teha, et ühel hetkel on aju krussis ja saad aru, et lihtsalt ei jaksa enam.

Eriti uhke olen selle üle, et suutsin järgida trenniharjumust (kokku tuli 20 trenni), magasin iga öö vähemalt kaheksa tundi ja olin palju vähem ekraani taga. Tabasin end mitmel korral täiesti tavalisel päeval ja ilma suurema põhjuseta mõttelt „Fuck yeah... elu on on äge“. Lisaks tundsin tohutut eduelamust või saavutustunnet, kui käitusin teistmoodi kui enne. Näiteks kui suutsin jääda rahulikuks mingis konflikti- või stressiolukorras või tegin iga nädal ühe loome- ja õppimisepäeva, kus ei avanudki ekraani, või nautisin pärast alkovaba pidu pohmakavaba hommikut. Ja teate mis? Ka teised inimesed hakkasid märkama neid muutusi! Lemmikkommentaarid: „Sa oled nii chill“, „Kuidas sa nii energiline oled?“, „Ma ei karda sind enam“, „Sa oled nagu noor hirv laval!“

Füüsilise poole pealt märkasin kuu teises pooles, et kadunud on vasaku poole õla/rinnakuvalu, mis oli tingitud pikast sundasendist. Lisaks langes kehakaalust üks kilo.

Millega maadlesin? TOITUMISEGA! Võib-olla võtsin ette liiga palju muutusi korraga või pole mu suhe toidu ja kehaga nii sõbralik. Püüdsin küll, aga iga paari päeva tagant oli mingi tagasilangus ja ikka tuli tagasi see tunne, et toit on hea lohutus või viis oma rõõmu veel suurendada-tähistada.

Kokkuvõtteks: see eksperiment on täiega väärt, tunnen juba positiivset mõju ning ootan huviga, kuidas see edasi toimib. Nüüd hakkab peenhäälestus teemadega, mis jaanuaris esile kerkisid. Kes tahab täpsemalt vaadata, kuidas mul ühe või teise harjumustega läks, siis siin postituse lõpus olen need eraldi välja toonud.

Kuidas edasi? Veebruar on alanud ja ma jätkan kõikide harjumustega. Eriti suure tähelepanuga võtan fookusesse oma suhte toiduga ja vaatan enda pea sisse, et mis seal siis täpsemalt seda kõike valla päästab. Jaanuaris kirjutasin pikemalt teemal „UNI ja UNERITUAAL“, mida saad lugeda SIIT või vaadata IG LIVE SIIT. Veebruaris võtan blogis luubi alla hommikused harjumused: suu loputamine õliga, jooga, märkmiku täitmine, lugemine, valguslamp ja vaimne praktika.

JAANUAR

Järgisin 100% järgmisi harjumusi:

• kaheksa tundi und,
• suu loputamine õliga,
• jooga (sain aru, et minu jaoks sobib kõige enam 10 minutit joogat/venitust 20 minuti asemel),
• märkmiku täitmine,
• lugemine (lugesin läbi viis raamatut),
• vee joomine,
• ei alkoholile,
• ei nikotiinile,
• ei kofeiinile,
• vähem ostmist (koju tuli ainult üks ööeliksiir ja esinemiskostüüm),
• loome ja -õppimispäev iga nädal (suurepärane harjumus; pean lihtsalt veel läbi mõtlema, millele ma päriselt sel päeval keskendun),
• trenn: plaanisin teha 18 trenni, aga tegin 20. Käisin koormustesti tegemas ja sain teada, kui palju ja mis trenni pean tegema, et rasvaprotsenti vähendada (see olevat mul veidi suur).

Järgisin 90-99% päevadest järgmisi harjumusi:

• unerituaal,
• valguslambi kasutamine,
• vaimne praktika – katsetasin viis minutit mediteerimist. Mõjus väga hästi, isegi kui vahepeal oli raske mõtteid peas vaigistada. Keskendusin siis mõttele, et praegu on võimalus mu ajul puhata ja ta ei pea mitte midagi otsustama, kellegi eest vastutama ega midagi välja mõtlema. Veebruaris tegelen tänulikkuse harjumusega: kirjutan iga hommik üles kolm asja, mille eest tänulik olen,
• vahelduvpaast: võtsin ette 11-tunniseid paastupäevi ning ka 16- ja 18-tunniseid. See on harjumus, millega pean veel väga teadlikult tegelema. Veebruaris on eesmärk jõuda 13 söögivaba tunnini päevas,
• vitamiinide võtmine,
• ekraanivaba aeg,
• ei pidevale uudiste lugemisele,
• täie tähelepanuga töötamine, pauside tegemine.

Järgisin 80-89% päevadest järgmist harjumust:

• e-kirjad, Messenger, Instagram jms ainult kolm korda päevas.

Järgisin 70-79% päevadest järgmist harjumust:

• ei suhkrule

Järgisin 60-69% päevadest järgmist harjumusi:

• tervislik toit ja kogus.