Saadan välja uudiskirja, kui tahan teiega jagada mõnda head mõtet, avastust või soovitust.
Esimeses osas jagasin mõtteid sellest, kuidas ma suhtun samal ajal emaks olemisse ja karjääri tegemisse ning kuidas on see mu elu mõjutanud. Lisaks tõin välja ühe väga olulise harjumuse koos näidetega, mis on mind aidanud. Kõigest sellest saad lugeda SIIT!
Nüüd räägin järgmisest harjumusest.
Töötava emana sain aru, et prioriteetide seadmine on hädavajalik! Kuulen ikka värskete vanemate käest, et prioriteedid muutuvad, kui saad emaks-isaks. Minul ka muutusid muidugi, sest laps saabki ju prioriteediks. Kuid alguses ma ei mõistnud kohe, et tegelikult ma saan teadlikult prioriteete seada, nii suurtes tegemistes, kodustes asjades, tööülesannetes kui ka mõtteviisis.
Mida ma päriselt tahan teha selle ajaga, mil laps magab või on lasteaias/lapsehoidjaga? Kuidas ma saan võtta aega, et tegeleda teiste mulle oluliste asjadega? Kas ma pean kõike ise tegema või saan midagi delegeerida? Mis see on, mis lihtsalt röövib mu aega ja ei loo mingit lisaväärtust? Mida on oluline teha, et hoida oma vaimset ja füüsilist tervist?
Prioriteetide seadmine on tegelikult harjumus, mis tuleb omaks võtta, sest need ju muutuvad kogu aeg. Siin on abiks järjepidev eneseanalüüs ja peegeldamine.
Toon mõne näite…
Minu uni
Esimesel aastal emana ohverdasin ikka unetunde, et teha tööd, olla sõpradega või võtta enda jaoks aega, kui laps läks ööunele. Aga ühel hetkel mõistsin, et kvaliteetne uni on minu jaoks esmatähtis. See ei tähenda 8 tundi voodis viibimist – see tähendab, et see 8 tundi on uneaeg ja ma ei jää voodis keerutama peas mõtteid selle üle, mis jäi tegemata või mis on vaja homme teha. Samuti tähendab see, et mu uni on segamatu. Seega pidin hakkama paremini oma asju planeerima, õpetama lapsed iseseisvalt uinuma ning ise iga päev samal ajal magama minema ja üles tõusma. See võib tunduda nagu mingi range režiim. Jah, alguses see oligi nii, aga nüüd on see täiesti loomulik osa elust. Lähen magama umbes 20.30–21.30 ja ärkan kell 5. Tänu sellele, et ma saan korraliku ööune, jõuan ma päriselt tegeleda kahe lapsega, teha karjääri ning leida aega ka abikaasa ja sõprade jaoks. Kui olen välja puhanud, jaksan teha palju enam tööd väiksema ajakuluga. Rääkimata sellest, et suudan hoida fookust ja keskenduda.
Ainuke takistus magamaminekul oli ja on vahel siiamaani minu enda laiskus. Jään õhtul mõnda sarja vaatama või sotsiaalmeedias skrollima. Õnneks tuleb seda viimasel ajal väga vähe ette, sest loobusime Netflixi teenusest ja sotsiaalmeedias seadsin endale ajalimiidi.
Mulle tundus see nii jabur, et raiskan oma väärtuslikku uneaega.
„Aga mis sa teed siis, kui sul on õhtul kontsert?“ Seda küsitakse minult sageli. Jah, see suvi on olnud tõsine proovikivi. Pidingi korraldama oma elu nii, et saan enne välja magada. Kuidas? See nõudis natuke rohkem ette mõtlemist ja logistikat. Kui meil oli veel üks laps ja ta oli juba piisavalt suur, siis viisime ta vanaema juurde selleks ajaks. Nüüd kahe lapsega oleme kutsunud lapsehoidja või hea sõbra enda juurde ööseks, kes paneb nad magama ja tegeleb nendega hommikul.
Appi, aga see läheb ju nii kalliks!? See on tõesti kulu, aga tean, et kui ma ei saa magada, siis olen terve järgmise päeva rivist väljas ja ei jaksa veeta mõnusasti aega lastega ega teha ka korralikult tööd. Ma ei tee tööd sellepärast, et koguda raha kokku, vaid ikka sellepärast, et naudin seda ja tahan, et mul ja mu perel oleks igapäevaselt mõnus elada. Minu jaoks on see viimaste aastate kõige olulisem prioriteet – elada ja korraldada asjad nii, et suudaksin igat päeva nautida.
Ajaröövlid
Mis see on, mis raiskab mõttetult sinu aega? Kust seda juurde võita, et tegeleda lastega või teha tööd? Tee endale nimekiri asjadest, mis röövivad su aega, kuid ei loo väärtust.
Mina tegin sellise nimekirja. Ja pole mingi üllatus, et esimestena said kirja uudiste lugemine ja sotsiaalmeedia! Hakkasin seega väga teadlikult jälgima, mida ma tarbin ekraanide kaudu, sest lisaks aja röövimisele väsitab see tegelikult, isegi kui vaatad telefoni ainult 30 sekundit. Aju hüppab siis ju ühelt tegevuselt teisele, lisaks uus info ja visuaalne müra. Tihti ongi see põhjus, miks inimesed on õhtuks nii väsinud. On kindlaks tehtud, et nutitelefoni omanikud vaatavad päevas umbes 100 korda oma telefoni!
Mul ei tule see veel vast iga päev hästi välja, aga siiski järjest paremini. Kustutasin telefonist ära e-maili, Facebooki ja messingeri. Ainuke asi, mida seal kasutan, on Instagram, kusjuures ajapiiranguga 30 minutit päevas. Uudiseid loen teadlikult väga harva.
Kui maadled ka nutinetisõltuvuse küüsis, siis küsi endalt, kumb on olulisem, kas see, et jälgida ennastunustavalt kellegi teise tegemisi sotsiaalmeedias või et sul on energiat tegeleda nende asjadega, mis sulle päriselt meeldivad. Ekraanid ei ole üdini halvad, aga me peame õppima neid kasutama nii, et me ei kaoks neisse ära, vaid need toetaksid meie tegemisi.
Delegeerimine
Kodu põhjalik koristamine iga nädal, kus ma nõudsin ka abikaasa abi, tekitas minus stressi ja ajas meid iga kord Jalmariga tülli. Ta pakkus, et võtame koristaja. Olin alguses täiesti selle vastu. Aga tema põhjendus, et me maksame ju lapsehoidjale, et saaksime ise koristada (absurd!), veenis mind. Igapäevaselt koristame muidugi ise, sest kahe lapsega tuleb ju seda teha. Aga kaks korda kuus käib meil nüüd koristaja, kes aitab teha põhjalikuma puhastuse (põrandapesu, vaiba kloppimine jne). Ma ikka ütlen, et meie imeline koristaja päästis meie abielu. Lisaks muidugi tegin jälle tööd oma mõtteviisiga ja sain aru, et on olulisemaid asju kui kogu aeg ideaalselt korras kodu!
Veel üks asi, tänu millele saime aega juurde oluliste asjade jaoks, on nädala toidu tellimine. Käisime varem poes ülepäeva, sest ei viitsinud pikemalt ette mõelda. Kui aasta alguses kuulsime, et mu vend, kellel on kolm väikest last, käib poes ainult korra nädalas, siis esiteks saime šoki ja teiseks otsustasime ka seda proovida. Alguses käis Jalmar korra nädalas poes. Siis tellisime toidupaki ja käisime sellel järel. Nüüdseks tellime kulleriga kogu nädala toidukraami koju ja värsked asjad ostame korra nädalas turult. Ajavõit mitu tundi nädalas! Lisaks tohutu rahaline kokkuhoid!
Lisaks võtsin assistendi, kes tegeleb ülesannetega, mis ei nõua minu kohalolu. Nii tegelen mina oluliste sisuliste küsimustega. Alguses on see muidugi investeering, aga laias laastus kasu suureneb.
***
Prioriteetide seadmine tähendab enda ja oma tegemiste pidevat analüüsi. Kui seda teha, siis võid saavutada täitsa uue elukvaliteedi!
Järgmistest toetavatest harjumustest teemal EMADUS JA KARJÄÄR räägin juba järmises postituses! :)