Saadan välja uudiskirja, kui tahan teiega jagada mõnda head mõtet, avastust või soovitust.
Tihti küsitakse minult nõu, kuidas paremini aega planeerida. Mis on need nipid, mis aitaks kõigega tegeleda: töö, hobide, pere, sõprade, igapäevakohustustega jne. Ükski nipp ei aita, kui sul ei ole füüsilist ega vaimset energiat, et tegutseda.
Nii et tegelikult algab hea aja planeerimine pihta viie lihtsa harjumuse sisseseadmisest.
Uuringud näitavad, et inimesed magavad ja liiguvad vähe ning söövad liiga palju. Seega alustuseks kolm kõige olulisemat harjumust:
Uni on kõige alus. See mõjutab väga meie vaimset ja füüsilist energiataset. Täisväärtuslik uni aitab kaasa keskendumisvõimele ja efektiivsele tegutsemisele. Täiskasvanud inimene peab saama 7–9 tundi ööund ja ideaalis magama jääma 15 minutiga. Kui sul on unega probleeme, siis soovitan alustada info kogumisega. Vii ennast asjaga kurssi ja loe läbi Kene Verniku „Hea une teejuht“ ning Matthew Walkeri „Miks me magame?“.
Toit on keha kütus. Vaata oma toidulaud üle. Kas sa jood vajalikul määral vett? Kas su toidus on õiges koguses valke, rasvu, süsivesikuid? Ahvatlusi on palju ja tihti on elutempo nii kiire, et me ampsame lihtsalt midagi jooksu pealt, sööme poest ostetud valmistoitu, tellime kiirtoitu või näksime pidevalt. Jah, see teeb kõhu täis, aga kas see annab ka energiat? Kui sa ei tea, kust alustada, siis küsi abi toitumisnõustajalt.
Meie keha on loodud liikumiseks. WHO andmetel peaks inimene iga nädal mõõdukas tempos (sörk, rattaga sõitmine vms) tegema 150 minutit sporti. Liikumine tugevdab lihaseid (sh südant) ja mõjub ka vaimsele tervisele väga hästi, sest siis suureneb endorfiinide ehk õnnehormoonide kogus meie kehas. Kuidas alustada? Vali välja mõni trenn ja alusta paarist korrast nädalas.
Ja siin on veel kaks harjumust, mis mõjutavad kindlasti meie heaolu ja energiataset:
Ümberringi on väga palju segavaid faktoreid, mis võitlevad meie tähelepanu ja aja eest. Suurimaks segajaks on kõikvõimalikud nutiseadmed-ekraanid. Need tekitavad sõltuvust, sest aju saab sealt pidevalt dopamiinilakse, mis loob mõnutunnet. Seadmetes surfamine või teleka vaatamine ei ole üdini halb, aga me peame seda kõike teadlikult kasutama ja saama lahti FOMOst (fear of missing out) ehk hirmust millestki ilma jääda. Korralda oma elu nii, et sul oleks küllaldaselt ekraanivaba aega. Pane näiteks iga päev teatud kellaajal ekraan lihtsalt kinni ja/või tee ekraanivabu päevi/nädalavahetusi.
Fookuse hoidmine on tänapäeva supervõime, sest nagu juba mainitud, on segavaid faktoreid palju ning me oleme tehniliste vidinate kaudu kogu aeg kättesaadavad. Inimesed ei suuda tegelikult rööprähelda. Isegi kui me arvame, et suudame, siis aju hüppab tegelikult ühelt tegevuselt teisele, millega me kaotame tohutult energiat ja aega. Nii et lihtne soovitus: kui teed midagi, siis teegi ühte asja korraga. Kui vastad näiteks e-kirjadele, siis pane teised aknad kinni ja telefon hääletu peale. Nii on su keskendumisvõime suunatud ühele asjale ja sa suudad selle palju kiiremini ja vähema energiakuluga ära teha.
Soovitaksin veel, et ära hakka kohe kõiki neid viit harjumust sisse viima. See võtab aega, kuna keha ja mõtteviis peavad uue käitumisega kohanema. Kui alustad väikeste sammudega ja suudad olla järjepidev, siis on ka tulemused käes.
